9. päev

Tähelepanu, kaamera.

Saime lõpuks Rudec’i juhi Joshuaga rääkida ka rohkem sisulistel teemadel. Sain teada, mis peitub sõnade Chicken project, Pig project, Micro fundraising project taga. Nüüd on vaja välja mõelda, kuidas saaks seda kõike filmis näidata. 

Ja see ülesanne tundub mulle märksa keerulisem. Mõistsime, et ega me ainult mõtlemisega kaugele ei jõua ning reede hommikul pakkisime kokku oma kaamerad, et minna filmima suvekooli prantsuse keele tundi. Hoiatasime Pierrick’ut ette, et võtame arvatavasti oma kaameratega palju tähelepanu endale ning vabandasime selle pärast. Lapsed ei üllatanud meid - nad olid uskumatult uudishimulikud, nagu alati. Samas olen kindel, et mida kauem nende seltskonnas aega veedame, seda vähem nad meid tähele panevad. Esimest materjali, mida filmis kasutada saame ei lootnudki me esimese kahe nädala jooksul saada. Kannatlikkust ja rahu. 

Seda pean endale tegelikult pidevalt meelde tuletama...et ma ei pea kiirustama, sest mul on veel 12 nädalat jäänud. Rahutus hinges rabeleb veel pisut. 

Bless teatas õhtul: “ Anniken, you don’t know how do dance, I will show you...” Sellele järgnes muidugi põhjalik õpetus, kuidas ma tantsima peaksin(kujutage ette pisikest Michael Jacksonit). Lubasin, et kolme kuu pärast olen kindlasti parem.  Samal ajal tekkis meil Yuriga spontaanne idee siin ära filmida ka üks muusikavideo, kus lapsed oma tantsuoskust näidata saaksid. 

Pärast kodust tantsu soojendust sukeldusime kohalikku õhtu-ellu, mis taaskord pettumust ei valmistanud. 

Lapsed lahkusid koju magama.