Enne kui 22. päev lõppeda sai, otsustasime “linna” peal ühe tiiru teha. Pärast õlut baaris tuli poistel peale suur lihaisu - ainus liha, mida siin valmisküpsetatult müüakse on “soya”.
Näeb välja selline:
Leidsime need ühe baari ees olevalt laualt vihmavarju alt. Õnnetuseks polnud aga ühtegi hinge läheduses, kes oleks neid müünud. Olime ehk maksimum kaks minutit seisnud, kui kõrvalmajast väljus valges öösärgis vanem naisterahvas, kes üsna pahas tujus poistele need lihatükid puidust toki otsas ulatas. Kahetsesin, et mul polnud millegagi seda kummalist hetke jäädvustada.
Nädala viimasele tööpäevale olime planeerinud filmimise Rudec’i kõige pisema orvu Printsess Martha juures. Jäädvustasime paari tunni jooksul kõik tema olulised tegevused - söök, uni, vann, riiete vahetus, mäng... Jäime filmitud materjaliga esialgu rahule. Kindlasti külastame neid kaameratega veel. Imestasin seal olles üksnes ühe asjaolu üle - nad panid pisikesele nii palju riideid selga(väljas oli kindlasti sel hetkel üle 30 kraadi sooja).
Päike paistis veel ka pärastlõunal, ning sellist aega ei saa siin raisata. Tutvusin esimesel nädalal kohaliku kunstniku Browniga, kelle workshop asub Three Cornersi lähedal. Ta kutsus enda juurde joonistama ning niisama olema. Selline niisama olemine kellegi juures on siin hästi tavaline. Tänane päev tundus selleks ideaalne. Tema tegi tööd, mina üritasin mitte segada, aga mul oli selleks liiga palju küsimusi...
Kunstniku argipäev
Workshop
Hiljem näitas Brown mulle Belo kõige populaarsemat ujumiskohta, aga teatas kohale jõudes, et praegu muidugi ujuda ei saa, sest vool on liiga tugev. Väljas oli endiselt kõrvetav päike, värskendav vesi oleks ära kulunud küll.
Täna õhtul suundume linna kurikuulsaimasse ööklubisse tantsima.
Mugandades Pierricku tsitaati: “It will be an interesting experience”
Homme seiklused Bamendas - jäätise, veini ja liha otsingule.
Jälgime põnevusega!
ReplyDelete