19. päev

19!

Ärkasin hommikul naeratusega, sest lõpuks ometi olid ka minu unenäod jõudnud Kameruni. Eelnevatel päevadel olin unes näinud üksnes Eestis olemist, tööl käimist, pakkimist, lennuki peale kiirustamist ning inimestega hüvasti jätmist. Täna öösel nägin esimest korda Belot, ning inimesi, kellega olen siin tutvunud. Ma poleks arvanud, et minu alateadvusel võtab 19. päeva aega, et jõuda sinna, kus ma teadlikult viibin. 

/---/

Hommikupooliku veetsime eelmisel päeval tehtud videosid vaadates. Meie arutluse, ning vaatamise katkestas ootamatu külastus Joshua poolt, kes soovis meiega paika panna mõningaid kohtumisi nädalaks. Homme hommikupoolikul filmime noort neidu, kelle puhul praegu palju küsimusi ning kahtlusi õhus on ning kolmapäeva veedame Grace’i juures, kes on Rudec’i Women’s Empowerment projekti üks võtmeisikuid. Lõpuks ometi on tekkinud reaalsed filmimise plaanid, ning treatment tulevase filmi jaoks. Iga päevaga hakkavad kogemused ja ideed võtma reaalset, peaaegu, et käega katsutavat kuju, mis minu jaoks filmitegemise nii nauditavaks teevad. 

Täna õhtupoolikul tähistame Pierricku 19-ndat sünnipäeva. Õhtusöögi lauas meenutasime, kus omadega selles vanuses olime. 

John elas Inglismaal ning meenutas, et sel (elu)aastal püüdis keegi teda esimest korda jalaga näkku lüüa ja ebaõnnestus, ta visati esimest korda ööklubist välja, ta ajas pea kiilaks, ning läks taipoksi trenni... Hiljem jäi pisut murelikuks, et tal ainult sellised vägivaldsed mälestused ning rääkis loo sellest, kuidas aitas tänavale magama jäänud võõrast meest koju. 

Mina elasin Tartus, ning sain 19-aastaseks vahetult enne keskkooli lõpetamist. Selle aastanumbri sisse jäi kolimine Tallinnasse ning esimene kursus Balti Filmi-ja Meediakoolis, uued avastused ning töökoht UpUpis.

Yuri meenutas, et kolis 19-aastaselt Brasiiliast Saksamaale ning sai esimest korda tunda, mida tähendab pidev külmatunne. Ta ütles, et istus diivanil ja värises külmast ning õde kamandas teda kampsunit selga panema. Samuti külastas ta esimest korda muusikafestivali, kuhu sai telgiga ööseks jääda. 

Pierrick’u esimene päev 19-aastaselt algas meie seltskonnas ning kingituseks saadud kolme purgi Tartinaga(Nutella laadne toode), mis teda kirjeldamatult õnnelikuks tegi. Belo argipäeva pisikesed rõõmud. 

Palju õnne, Pierrick!