Ma pole eriline “saame lennukis sõpradeks” inimene. Aga Addis Abeba lennul minu kõrval istuv noormees oli liiga huvitav, et 7- tunnine reis vaikuses mööda saata. Magamisest ei tulnud kahjuks midagi välja, kuna meid pandi istuma lennuki tualettide juurde, kus oli pidevalt tihe liiklus. Ja seda erinevatel põhjustel, mida siinkohal täpsustada vist ei soovi. Addis Abeba lennujaam tervitas väga asjaliku ja sõbralikuna. Viimane pingutus ehk lend Doualasse, kus sain passi templi ning kätte õnnelikult kogu oma pagasi, ei tundnudki eriti keeruline.
Eriti head meelt valmistas see, et mulle tuli vastu Rudec'i organisatsiooni kordinaator Joshua, kes oli kõik minu jaoks korraldanud ning ulatas mulle kuumas taksos jääkülma pudeli veega.
Õhk on Doualas muidugi harjumatult niiske.
"I think there are less mosquitos then I have paranoias about them"
Joshua meenutas, et sai malaaria viimane kord kui Doualas käis.
Õhtusöök, öö tagasihoidlikus hotellis(mis algab juba üsna varakult, kuna päike loojub siin kell 18.30) ja homme alustan bussireisi lõppsihtkohta - Belosse.
P.S.
Mind hoiatati, et Belos on internetiühendus väga kasin. Püüan teha oma parima, et postitada/kirjutada/joonistada. Homme saan kohaliku telefoninumbri ka.
Tore kuulda, et sa ilusti kohal oled. P6nevat bussis6itu! ;)
ReplyDelete