14. päev

Kas te teadsite, et Kamerun võitis aastal 2000 olümpiakulla jalgpallis?

Ma sain seda ehk mõned kuud tagasi teada, kui perega Maailma Mälumängu mängisime. Seda, kui palju Kamerunis tegelikult jalgpalli armastatakse, ma ei tea teadnud. Aimasin ehk. Eile tutvusime kohaliku jalgpallimängija Calviniga, kes kutsus meid kiriku taga asuvale platsile jalgpalli vaatama. Ma pole eriline ekspert, aga seda enam on vist komplimendiks, et heinasel platsil toimuvad mängud oli kaasahaaravad ning ilusate väravatega. Esimest korda nägin ka külarahvast rohkem elava ning energilisemana. See andis minu mänguvaatamise kogemusele väga palju juurde. Enne mängu avanes mulle erakordne vaatepilt, kui mängijad kätega platsilt heina kokku lükkasid ja eemale tõstsid. Ühinesin nendega ning tutvusin ambitsioonikate mängijatega, kes lubasid mängu 3:0 võita, võitsid tegelikult 4:1. 

Kahte esimest nädalat Kamerunis on kuidagi raske kokku võtta. Hoolimata kindlast päevarutiinist pole me veel saanud kaamerat käima panna selleks, et midagi reaalselt filmi jaoks salvestada. See rahutus hinges ei lase olla. Kuid juba selle nädala lõpus toimuvad suuremad muutused ning edasiminekud. Ootus järgmise päeva ees hoiab energilise ning ärksana.

Veel pilte: 

Tuba

CBS Belo ehk koolimaja

Joshua

Kanad Rudec'i kontoris

Yuri

Yuri tegi minust ka ühe pildi.

Vaade köögist.