24. päev

Bamenda.

Meie teine “reis” Bamendasse oli pisut pikem kui esimene. Meie eesmärk number üks oli süüa liha(soya on Belos ainus valik lihaks - kui juhuslikult endale kitse/kana ei osta). Kitsest tuleb järgmisel nädalal rohkem juttu. Kellele tapmise lood ei meeldi, siis kolmapäevast kokkuvõtet ei soovita lugeda. Ise ma kedagi ei tapa. Pilte ma sellest ei lisa. 

Igatahes. Kohtasin tänaval tuttavaid poisse Jeesuse kaaluga, mis loodetavasti see kord valetas(taimetoitlus ei ole näljutamine:)) ning leidsime mehe, kes müüs külma jogurtit, mis maitses kuumal päeval eriti värskendavalt. Samuti jooksime juhuslikult kokku Ernest’iga(vt. 8. päev), kes aitas meil hea restorani leida, kus me kõik saime mõnusalt liha nautida. 

Teine eesmärk oli osta Joshua pulmaks veini - Bamendas oli pisut suurem valik kui üks. 

Korraks oli kolmandaks eesmärgiks juust, aga siis sai meie aeg otsa, kuna otsustasime minna vastu Rudec’i uuele vabatahtlikule Saksamaalt(samuti GLEN partner) - Ida’le. 

Järjekordne ebameeldivalt palav ning kitsas ja ohtlik taksosõit hiljem jõudsime tagasi väiksesse Belosse. Ma vaatasin ainiti Idat, kes kõike naeratus näol vaatas ja imestas. Mulle tundub uskumatu, et kolm nädalat tagasi olin ise samas olukorras. 

Olime pisut eksperimenteerivamas tujus ning läksime kõrvalasuvasse lärmakasse ning trumme mängivasse kirikusse. Seal oli üritus täies hoos ja meid kaasati samuti tantsu, kuigi kauaks me ei jäänud. Ärkasin kella 4 ajal öösel selle peale, et nad lõpuks olid lõpetamas laulmist. Tõeliselt väsimatud.