Traditsioonide kohaselt kestavad matused kaks päeva - teisel päeval on celebration, kus tantsitakse, süüakse, juuakse. Joshua helistas hommikul ja ütles, et viibib taaskord seal ning kohtub meiega õhtul. Me olime selleks hetkeks juba kontoris, ning ma otsustasin sinna jääda. Kõik oli samamoodi nagu eelmisel päeval(Janet, lapsed, kanad), aga ühe erinevusega - raadio, mis muidu mulle alguses tüütu kahinana tundus kostis äkitselt selgelt. Naishääl Belo Community Radio’st esitas küsimusi, ning ootas stuudiosse helistajaid, kes oskaksid õigesti vastata. Küsimusi oli kaks, mille õige vastuse eest oleks saanud tasuta krediiti oma telefonile:
What is development?
What is poverty?
Ma jäin lummatult kuulama ning mõtlema, mil viimati neid küsimusi kuulsin ja millist vastust küll see naisterahvas raadios ootas. Mis on õige vastus?
Helistajaid oli vähe, ning kõnekvaliteet halb, üks vastus kõlas: “Development means something is advanced”. Naine raadios teatas, et see on vale vastus. Kui helistajaid polnud, siis noomis ta sõbralikult, et kui teate vastuseid küsimustele, aga ei helista, siis peate selle eest vastutama, et teie community ei õpi mitte midagi, ning on selle tõttu rumalam.
Ma ei osanud selle mõttekäigu kohta midagi mõelda ega öelda.
Raadio on siin kõige levinum meedium. Jutt käib enamasti inglise keeles ning hommikupooliti räägitakse lisaks uudistele ka tõsisematel teemadel.
jätkub...
Reede on minu malaariatableti - Lariami võtmise päev. Mul nii hulle kõrvalnähtusid pole, nagu esimesel korral, aga päris samaks enesetunne pärast tableti võtmist ei jää.
Õhtu tuleb siis pigem rahulikult ja omaette mööda saata.
Saime kamba peale kõikide arvutitest kokku mõned filmid, millega hea selliseid vaikseid hetki sisustada.
No comments:
Post a Comment