Puhkus ühele (tervele inimesele)
Hommikused tööülesanded tehtud ning rohkem kui huvitav kohtumine prestiižika kooli direktoriga lõpetatud võtan suuna tagasi Three Corners’ile. Koju jõudes avastan, et majarahvas on lahkunud taas mägesid vallutama. Kuna mul see matk läbitud, siis ei tunne tühjast kodust suurt kurbust. Jään pisut koolidirektori lausutud sõnade peale mõtlema, kuid soe päike meelitab mind siiki õue. Brown mainis kunagi, et Fundongis on üks ilus kosk. Olen siin juba lugematuid koskesid näinud, aga miks mitte veel üks...
Fundong asub Belo’st 25 km ja 600 frangi kaugusel. Autot tuleb jagada muidugi nii paljude klientidega, kui üks auto mahutab. Kuna inimesed reisivad enamasti üksi, siis päris palju ootamist. Ootame parasjagu kuuendat klienti kui märkan vihmapilvi mägede kohal kogunemas. Tunnen, et minu kannatus hakkab katkema ning maksan lisaks “kuuenda inimese” frangid, et liikuma saaksime. Neiu autos tänab mind, kuna tema oli oodanud juba üle tunni. Täna oli minu esimene kord autosõitu lisarahaga kiirendada, aga mulle tundub vahel tõesti tüütu, et peab ootama ebanormaalselt kaua, et toppida auto täis ebanormaalselt suure numbri inimestega, et sõita mitte nii kaugele.
Tee Fundongi on käänuline ja mägine, enne kurve autojuht laseb signaali, sest sõidetakse alati sisekurvis või keset teed. Üksnes teise vahendi lähenemisel kasutatakse oma sõidutee poolt.
Fundong’is astun autost välja ja võtan suuna kuhu jalad viivad. Mingil hetkel küsin teed ja mind juhatatakse läbi moslemite linnaosa kose juurde.
Pilt on tehtud umbes kolm minutit enne kui taevas alla sadas. Et kose juurde jõuda pean kokku võtma kogu oma kummikingades ronimise oskuse, sest ilma puu-okstest kinni hoidmata ma püsti ei jääks. Alla kose juurde jõudes ei saa ma aru, kust täpselt see vesi tuleb, mis mind sekunditega märjaks kastab, teen kiirelt paar klõpsu ning ronin tagasi üles. Varju alla jõudsin umbes täpselt esimeste vihmapiiskade langedes.
Ja sadu ei lõppenud...
Varju all istus naisterahvas, kes kooris kõrvitsaseemneid. Muigasin, kuna see töö oli mulle ju tuttav. Järgmised poolteist tundi veetsin näputööd tehes ja vaikides.
Tundus lausa liiga hea, et olla tõsi, et tulin majast välja ja sain turvaliselt varju all hommikul alustatud mõtteid edasi mõelda:
St. Bede Vice Principal Eugene räägib oma koolist:
We practice holistic education - we think about physical education, intellectual education, moral formation and our main goal is that we try to build here a whole person.
Hommikul kell 7. Betueliga
St. Bede College - Heakorratööd
No comments:
Post a Comment