“Her body is inside, if you want to see”
Pärast pikka tööpäeva ning väsitavat ennelõunast kuumust valmistun kella üheksa ajal voodis uinuma. Äkiselt kuulen õuest kostuvat tradtisioonilist trummimängu ning laulmist.
Kutsuvad hääled kõlavad piisavalt kaugelt, et ei segaks minu und, aga on piisavalt lähedal, et mul tekib tahtmine nendega ühineda.
Tõusen, panen end riidesse ning teatan majakaaslastele, et ma lähen sinna, kust muusikat kuulen. Yuri mõtleb veidi ning otsustab kaasa tulla. Aimame, et tegemist on kellegi ärasaatmisüritusega ning võtsame mõned mündid kaasa juhuks kui seal peaks djudju’sid olema.
Matused koonevad kolmest olulisest osast: lahkunu öine ärasaatmine ehk awake, burial ehk matmine, mis toimub järgmisel päeval ning celebration ehk lahkunu elu tähistamine, mis toimub kolmandal päeval või pisut pärast matuseid, kuna selleks kutsutakse kohale kuninglikud djudju’d. Awake algab hilisõhtul ning kestab pausidega hommikuni. Kui meie vaikselt kohale jõuame on algamas söögi ja puhkepaus. Traditsiooniliste ürituste juures olen märganud, et pole sellist asja nagu kontvõõras. Uskuge, eks ma ise ka mõtlesin, et miks on vaja ronida võõra inimese ärasaatmisele, aga olin valmis ka kuskil peidus passima ning puu tagant muusikat ja tantsu nautima.
Meid tuleb tervitama lahkunu tütar, kes pakkus meile fufu’t ning pistab mulle magustoiduks pihku pulgakommi. Ta jutustab, et tema ema suri haiglas, kuid on hetkel asetatud oma voodisse majja mille ees tants ja trummimäng käis. Pärast kosutavat ning imemaistvat fufu’t jätkavad naised ning lapsed tantsu ja laulu. Kaks meest mängivad ringi keskel trumme, rohkem mehi ma tantsimas ja laulmas ei näie. Istuvad pigem kõrvaltvaatajatena, ning joovad pisikestest plastikpakenditest viskit.
Mind kaasatakse tantsu ning sealt alates kaob mul ajataju, kuna muusika ning rütmid on nii kaasahaaravad ning lasevad ennastunustavalt sel pimedal ööl end liigutada. Järgmise pausi ajal on kell juba tugevalt üle südaöö, ning lahkun peas trummeldamas lood, mida naised katkematult ja hingest olid laulnud...
Aafrikas käinud räägivad tihti siinsest tähistaevast ning selle erakordsusest. Vihmaperioodi ning pidevate pilvede tõttu olen tähti näinud ainult paaril päeval ja üksikult. Eile korraks pilku üles heites ja seal tähti nähes hakkas ka mulle tunduma, et vihm saab vist lõpuks tõesti läbi.
Isegi Eestis ei saja 64 päeva järjest.
No comments:
Post a Comment