Tule-ja veesaabumine ehk
kolm tüdrukut Saksamaalt
Kom nädala kohaselt toimub turg teisipäeval, kuhu me tegevuse otsides pärast hommikusööki suundnume. Loomulikult ei õnnestu mult sealt kangaid ostmata lahkuda. Pean hakkama end rohkem treenima ning raha koju “unustama”.
Hiljem kohtan Dorcas’t, kes suundub Belo keskkooli oma raamatut esitlema, ning kutsub mind kaasa. Külastame enne tema koguduse pastorit ning naist, kes teda palju toetanud ja kellele soovib isiklikult koopia oma raamatust anda.
Kulgeme vihmasajust libedatel tasaselt, jututeemad varieerivad külas käies Jumalast ja elust pärast surma kassideni ja kui lõpuks vihma eest varjudes koolimajja jõuame on inimene, keda kohtama läksime, lahkunud.
Õhtul saabuvad Saksamaalt kolm äsja keskkooli lõpetanud neiut, kes kolmeks kuuks Rudec'isse vabatahtlikku tööd tulevad tegema. Nendega esimest korda söögilauas istudes lähevad põlema äkitselt tuled ning kuuleme, kuidas vesi WC potti koguneb.
Ma ei tea, kellel neist siin hea karma on, aga mõnenädalane elu ilma veeta ning mõnepäevane elu ilma elektrita saab (vähemalt hetkeliselt) oma romantilise lõpu.
Läheme seda tähistama kuulates üle küla kaikuvat Nigeeria ja Kameruni pop-muusikat.
No comments:
Post a Comment