69. päev

Kui õnnelik sa oled?

Ma tunnistan ausalt, et pole ennast Eesti uudistega kursis hoidnud mitte, et mind ei huvitaks, aga ma lihtsalt ei tunne otsest vajadust. Pealegi laeb internet uudisteportaalide lehekülgi väga aeglaselt ning artiklite avamine võtab reklaamide tõttu väga palju aega või ei õnnestu üldse. Pisut on põhjus ka selles, olgem ausad, et praegu on sageli uudistes esindatud valmimiste eelne hullumaja, mille kodus lugemine võib terve päeva ära rikkuda. Kindlasti ei luba ma seda viibides riigis, mis töötavast K***erakonnast nii kaugel on.

Siin toimuvad ka valimised, juba 20 päeva pärast 30. septembril. Selle päeva lähenemisel võtan ka Kamerunis toimuva lähema vaatluse alla. Hetkel on tunda, et midagi on õhus, mis inimesi ärevaks teeb, aga mis see täpselt on jääb mulle kui võõrale veel selgusetuks.


Üks pealkiri mind Postimehe portaalis täna siiski köitis: “Eesti on õnnelikkuselt maailmas 72. riik”

Avasin raporti uurimaks, kus Kamerun selles nimekirjas asub. Leidsin riigi 122. kohalt.

Raporti koostajad räägivad kui keeruline on õnne defineerida, kuna sõna “õnnelik” tähendab nii emotsiooni kui üldist rahulolu.


The word “happiness” is not used lightly. Happiness is an aspiration of every human being, and can also be a measure of social progress. America’s founding fathers declared the inalienable right to pursue happiness. Yet are Americans, or citizens of other countries, happy? If they are not, what if anything can be done about it? The key to proper measurement must begin with the meaning of the word “happiness.” The problem, of course, is that happiness is used in at least two ways — the first as an emotion (“Were you happy yesterday?”) and the second as an evaluation (“Are you happy with your life as a whole?”).
A very poor person might report himself to be happy emotionally at a specific time, while also reporting a much lower sense of happiness with life as a whole; and indeed, people living in extreme poverty do express low levels of happiness with life as a whole. Such
answers should spur our societies to work harder to end extreme poverty.

World Happiness Report 2013

Faktid, mis Kameruni iseloomustavad õigustavad riigi positsiooni tabelis. Eks numbrid ole midagi muud kui inimesed. Sest igaüks, kes siia satub märkab kindlasti rohkem naeratavaid nägusid kui mitmes tabelis eespool olevas riigis. Ma ei ole viinud läbi ametlikku küsitlust, aga mulle meenus, et küsisin orbudega esimesi intervjuusid tehes, mis teeb neid õnnelikuks? Paljud vastasid, et see, et saavad koolis käia, sõbrad ning söök. Üks vanem tüdruk Gillian ütles, et kui tal kõht tühi on, siis ei tule mitte miski hästi välja. Sellega sain ma tol hetkel ainult nõustuda.

Raportit lugedes tuli endalgi mõte uurida, kui õnnelik ma hetkel/üldse olen. Leidsin paar huvitavat testi, mida lakkamatu vihmasaju ignoreerimiseks lahendada üritasin.

Enne kui sügiskaamos(aitäh, Helena, et seda sõna meelde tuletasid;)) peale tuleb, soovitan ilusa suve lõpetuseks mõne neist teha ja nautida ehk ilusamaid tulemusi kui südatalvel. Gilliani nõuande kohaselt tuleks seda teha soovitavalt mitte tühja kõhuga.

Oxford’i õnnelikkuse test. Annab tulemuseks numbri, mis ei öelnud mulle midagi enamat kui seda, et olen sama õnnelik kui üks keskmine inimene(tulemus 4). Aga selle üle saab ju ka õnnelik olla.


Undefined Theory Of Happiness autori  Andrea Floren Polard’i koostatud test. Annab tulemuseks pisut enam, kui numbrilise väärtuse. Aga kui soovite oma elu parandada soovitab muidugi enda kirjutatud raamatu osta. Õnne kunst kohtub müümise kunstiga. Test oli huvitavam kui Oxfordi oma.


Track your happiness. Nutitelefoni omanikud saavad kasutada app’i, mis sinu igapäeva õnnehetki analüüsides uurib, mis teeb sinu elu elamisväärseks.

Muusikavideo jäi vihma tõttu filmimata. Õnneks on homme alati uus päev.