86. päev

Ettevaatlust: alljärgnev postitus räägib argipäevast.

 “Kõlab nagu sa oleksid maal puhkamas”

Ma olen täna vahelduseks pisut argistema toimetustega tegelenud. Mõtlesin jagada kokkuvõtlike olmelisi tähelepanekuid elust Belo külas. 

Vesi- pikad katkestused elasime suhteliselt valutult üle, enesepesu toimus siis vihma ajal räästa all õues, või harrastasime pangepesu päikesepaistes. 

Riideid peseme ise või teeb seda kokk/majahoidja Samuel.

Elekter - pikk katkestus oli heaks väljakutseks ning tegelikult ka heaks puhkuseks. Kui oskaks ka ainult kodus end nii välja lülitada. 

Lühemaid elektrikatkestusi on päevas mitmeid. Enamasti märkame neid õhtul, kui pime aga meie elu need nii palju ei mõjuta. Taskulambid on kõigil alati käepärast. 

Toit - sööme (enamasti) majas kolm korda päevas kokk Samueli tehtud toitu. Toit on peamiselt taimne, kord nädalas saame praetud kala ning liharooga kartulitega. 

Ühe tavalise nädala menüü: 

Esmaspäev

Hommik: Pannkoogid, küpsetatud banaan, tee

Lõuna: Kala, kartulipuder, salat, puuviljad

Õhtu: Spagetid tomati ja köögiviljadega+ salat

Teisipäev

Hommik: Omlett saiaga+ kartul+puuvili

Lõuna:Oad kartuliga+salat+puuviljad

Õhtu: Riis köögivljadega+ salat+puuviljad

Kolmapäev:

Hommik: Pannkoogid, küpsetatud banaan, puuviljad, tee

Lõuna: Spagetid tomati ja köögiviljadega+salat+puuviljad

Õhtu: Köögiviljasupp+sai

Neljapäev:

Hommik: Omlett saiaga, kartul, puuvili

Lõuna: jamajama, fufu

Õhtu:  Pajaroog köögiviljadega, puuviljad

Reede:

Hommik: Pannkoogid, küpsetatud banaan, 

Lõuna: Oad, kartul, köögiviljad, puuvili, salat, sai

Õhtu: Riis köögiviljadega, salat, puuvili, sai

Laupäev:

Hommik: Pannkoogid, küpsetatud banaan, puuvili

Lõuna: Spagetid tomati ja köögiviljadega+salat+puuviljad

Õhtu: Köögiviljasupp+sai

Pühapäev - vabakava- viimased kuu aega Fufu ja Jamajama

Nagu märgata võib on menüüs päris palju kordusi ning kuigi need toidud väga maitsvad on isu teatud asjadest rohkem kui täis saanud. Umbes viimased kuu aega pole ma söönud kartuli-oa pada, kuna seda on lihtsalt liiga tihti...

Ma arvan, et kokk Samuel ei tahaks võib olla ise ka pidevalt sama asja teha, aga eks asi on selles, et toidud püsiks eelarveks aga samas toidaksid meid. 

Ma pole muidugi kindel, kui hea mõte on nii palju süsivesikuid süüa...

Koju tulles jään kindlasti igatsema vürtsikat köögiviljasuppi. Ja plaanin kotti pista seda imelist pipart, mis on nii paljude siinsete toiduelamuste saladuseks. 

Toiduelamustest tuleb veel eraldi juttu, luban!

Puhtus: Ma olen põhimõtteselt pidanud ümber hindama oma arvamuse puhtusest. Või rännanud tagasi lapsepõlve, kui öeldi, et oled must ja pead pesema, aga mulle tundus alati, et nii polnud...

Välja arvatud üks tee, mis läbib Three Corners’it ja ühendab Belo’t ülejäänud maailmaga, on kõik teed looduslikult loomingulise teekattega - vihmaperioodil mudane, kuivaperioodil tolmune. Jalanõude väljavägemine ei kannata mingit kriitikat, lahtiste jalanõude puhul saab õhtul mängida mõistatust, kas mu jalad on päevitunud või lihtsalt mustad. 

Varbaküünte väljanägemine paneb ennastki sügavalt ohkama, sokkide pesemine on rohkem enda rahustamiseks, et nad on pestud, sest puhtaks neid enam ei saa. 

Kahtsen, et ainult musta värvi sokke kaasa ei pakkinud. 

Enesepesu toimub harvem kui kodus elades. Juukseid pesen kord nädalas. 

“Ilusolemine”: Kirjutasin ühes blogipostituses, et ei tunne, et mind siin väga vaadatakse. Selline tavaline naiselik hommikune sättimine on siin täiesti ära jäänud. Mind märgatakse nagunii aga ma ise tunnen end vabalt ja märkamatult, kuna ma ei tee midagi selleks, et silma paista. Hommikune ainus iluprotseduur on päikesekreemi kasutamine. Korduvalt olen käinud Olivia juures patse punumas, et juustega ka vähem muret oleks. Kaotasin mingi hetk mitmeks nädalaks kammi ära. 

Kui õhtul välja läheme siis panen jalga kõige kaunimad peosaapad(roosad kummikud), tavaliselt on sadanud juba vihma ning puudriruum asub looduses, praktiline.

Vabatahtlike maja ja kooselu: Olen ühist elamist kolme magamistoaga jaganud eelnevate kuude jooksul mitme inimesega. Esimese nädala olime Johni’ga kahekesi, siis ühines Yuri ning Pierrick. Juuli lõpus Ida. Pierrick lahkus, John lahkus, elu kolmekesi. Siis saabus 10-ks päevaks Ida poiss-sõber Simon ja eelmisel nädalal saabusid kolm uut tüdrukut Saksamaalt, kes jäävad siia detsembrini. 

Ehk pärast Johni lahkumist pole ma näinud majas teist rahvust kui sakslased. Olen ilmselges vähemuses 1 eestlane vs 5 sakslast. Samas naerame, et Yuri on ka vähemuses, 1 mees vs 5 naist. Kuna minul esivanemate keel selge pole, siis käib jutt inglise keeles. Vahel unustatakse mind ära, siis ei kuule õhtul midagi muud kui ainult saksa keelt. Tihti õnnestub mul isegi mõista, millest jutt käib, aga enamasti olen mõtetega eemal või kirjutan uhkes üksinduses oma eestikeelset blogi. 

Ühte tuba jagan Ida’ga-meil rohkem muret pole kui mure, et meil on liiga palju riideid. Õnneks on meil plaan kodust kaasavõetud “igavad” riided siia jätta ja võtta kaasa nii palju värvilisi kangaid ja rõivaid kui kotti mahub. 

Esimest proovipakkimist kingitustega plaanin järgmise nädala kolmapäeval. Üks päev enne viimast turupäeva. 

Pank: avasime täna Printsess Martha annetuste tarbeks konto. Kogemus oli huvitav, sisenesime panka, mis avati mille uks meile lukust avati. Meie järel uks lukustati. Pangas oli üks mees, kes istus arvuti taga aga kes teatas, et tänaseks on süsteemid kinni, saab üksnes käsitsi konto avada ning esmaspäeval prindib ametliku tõendi välja. Raha loeti käsitsi, ankeedid täideti käsitsi. Joshua kasutab selle pangateenuseid juba aastaid, järelikult on mulgi põhjust neid usaldada. Kogu protseduur oli minule kui “e-riigi inimesele” väga kummaline. Panga manager’i noogutuse peale avati meile uks ja saime väljuda.

Viimase kahe nädalavahetuse plaanid kätkevad endas erinevaid matkasid. Homme ja ülehomme hommikul salvestame viimased kaadrid oma filmi jaoks ja järgmisel nädalal pingutan üksi filmida lugu Belo Community Radiost. Esmaspäeval on valimised, kogemata kohtasin ka mina peaministrit üks päev. 

Homseks sain aja intervjuuks Northwest’i kõige prestiižikama kooli direktoriga. 

Täna läksin esimesele kokkusaamisele ning kui ma kabineti ukse juurde jõudsin, siis olid seal neli õpilast põlvitamas...

Selline esmamulje siis, olen homse vestluse ning vaatluse ootuses. Jah, koolitunnid toimuvad sealses erakoolis ka laupäeviti. 

Juttu sai kuidagi palju aga iva polnud eriti. Juba nädalavahetuse lainel vist...

Üks teine hoiatus ehitusel olevast uuest Belo ööklubist: