56. päev

Kes ei tööta, see ei söö. 

On päris huvitav kogemus oodata külalisi, kes peavad saabuma kell üheksa hommikul, ning tervitada neid uksel kell üks päeval. Glen partner, Kumba lähedal vabatahtlikuna töötav Mirjam külastas meid oma ülemusega, et uurida koostöövõimalusi Rudec’i projektidega. Joshua võttis nad lahkelt vastu ning rääkis kõigest, mis neid huvitas. Minu juurde pöördusid nad murega, kas oskan neid kodulehe tegemisel aidata. Leidsime mõned non-profit organisatsioonide jaoks mõeldud kodulehetegemise platvormid, ning soovitasime neid kasutada, kuna need on igatahes paremad kui kodulehe puudumine. Mirjam on selles Kameruni edalapiirkonna külas esimene vabatahtlik, oma juttudes rääkis, et on endiselt väga märgatav, ning külaelanikud pole vabatahtlikega mujalt maailmast nii harjunud kui Belos. Meil on tõesti vedanud.

Organisatsioon seal pisikeses külas tegeleb farmerite õigustega - nimelt asuvad seal riigi ühed viljakamad põllud, aga farmerid ei teeni mingit kasumit, üksnes ostjad, kes hinda transpordi kalliduse ning teeolude keerukusega õigustavad. Organisatsiooni juht selgitas kirglikult, et kui ei oleks kasumit, siis nad ei tuleks ju ostma. Vahet pole, mis teeolud on, järelikult teenitakse midagi, mille pärast tasub tagasi tulla. Kasum kohati kuni 900%.

Nende organisatsioon on võtnud ülesandeks selliste ebavõrdsete olukordade tasakaalustamise läbi farmerite harimise, samuti tullakse appi läbirääkimisi pidama, et tasu saaks õiglasemalt jaotatud.

Belo elanikel või üldisemalt öeldes Kom inimestel on alati põllumaa, isegi kui seda siin vahetusläheduses ei ole võimalik saada, siis lähipiirkonnas kindlasti. Põllumaa minimaalne eesmärk on toita ära perekond(või extended family), kes seda maad omab - enamasti kasvatatakse maisi, ube, kartuleid, maapähkleid, kasava’t, kõrvitsat, mangot, guaavat. Inimesed, kes saabuvad kom kuningriiki väljaspoolt peavad töötama kellegi teise heaks või looma oma äri(I do business - meeldib neile öelda). Mitmed noored õpivad selgeks ameti, ning avavad oma workshop’i. Põlluharimine jääb siis pigem vanema põlvkonna ning kooliealiste laste kanda. Inimesed töötavad põllul kuniks tervist ja jõudu on, lapsed on suureks abiks koolivaheaegadel(saagi korjamine toimub august-septembris ja detsembris). Noorte tegusate workshopi unistuste asukoht on muidugi Three Corners’il. Mitmed lähevad õnne püüdma suurematesse linnadesse nagu Bamenda, Douala, Yaounde. Nagu ühes postituses mainisin, siis olen kohanud noori, kes suurlinnadest tagasi kodukülla naasenud, kuna siin on märkimisväärselt lihtsam ning kergem elatist teenida, ning elu on odavam.
Joshua rääkis, et probleem, mis võib tulevikus tulla on see, et inimesed suudavad toota üksnes minimaalset ning mitte midagi müügiks ja ekspordiks ja seega puudub neil näiteks raha, millega saata oma lapsi kooli või osta eluks vajalikku, mis põllul ei kasva. Elanike arv on riigis kasvuteel. Populatsioonikasvu poolest ollakse maailmas 50. kohal.

Allikas: www.indexmundi.com