33. päev

Kummaline

Alustasime oma nädalat kom traditsioonidega tutvust tehes. Matusepäeva järgne celebration on midagi, mida on vististi raske selgitada ning minul raske unustada. Saabusime mootorratal, ning maskides mehed ehk DjuDju’d ootasid meid valjuhäälselt ja agressiivselt. Täpset selgitust, kes DjuDju on ei saanud me ühegi kohaliku käest. “It’s very complicated...” Kui keeruline, siis keeruline. Mina igatahes pole kordagi tundnud niisuurt hirmu mehe ees, kes kannab kartulikotti või maski ja loomakujulist peakatet(patse) ning hoiab vitsa käes samal ajal mu peale kriisates ja karjudes. Enamasti tahtsid nad raha, vahel oli nende kohalolek arusaamatu.Osad DjuDju’d olid saadetud kom kuninga fon’i poolt, kuna lahkunu oli paleest pärit ning seega kuninga perekonnast. Kui nad parasjagu inimesi ei hirmutanud, siis nad tantsisid. Keset hoovi asus suur ksülofon, mida vähemalt kolm meest korraga mängisid.Yuri soovis pildistada, ning see läks talle lõppkokkuvõttes üsna palju maksma, kuna maksis nii DjuDjud’ele kui ta turvameestele, kes teda DjuDju’de eest kaitsesid. Ma ronisin pigem kaugemale ja oma pildid tegin konkreetselt käekotiservalt, et mitte tähelepanu tõmmata. Pildistamine neile ei meeldinud. Kätt väristades filmisin ka lühikese video. 

Imestasin, et oli palju rohkem tantsimist kui pulmas, aga samas polnud nii sõbralikku meeleolu... Kummaline. Kohtasin kohalikku õpetajat, kes lubas tulla abiks, kui soovin minna Fon’iga kohtuma. Ta elab Belost umbes 15 kilomeetri kaugusel. Luban, et siis uurin lähemalt kõikide DjuDju’de ning muude palee-elanike kohta. Kui mul muidugi lubatakse. 

Ksülofon

Mis juhtub kui üritad kui üritad koti serva äärest pilti teha

ning ei saa päris hästi pihta. 

Täna hakkasin pulmapäeva materjali monteerima ja tunnistan, et tagantjärgi tundub asi palju loogilisem kui seal kitsas ruumis olles. Kummaline. 

Hommikupoolik, mil oleksin tahtnud olla nähtamatu. Ja Kom.

P.S. 33+66=99