52. päev

Kõik rohelised värvid

ehk mis juhtub kui lugeda Kameruni reisijuhti.

Teate, olen varsti nõus loobuma väljasõitusest laupäeviti, kuna need on viimased kolm nädalat olnud eranditult kõige vihmarohkemad päevad. Päevad, mil vihm ei oota pärastlõunat vaid tuleb hommikul kohale ning lühikeste pausidega sajab hilisõhtuni välja. 

Täna andsin veel võimaluse, ning organiseerisin end, Wester’it ning Browni külastama Lake Awing’i ning Bali’t. Reisiraamat Kameruni kohta märkis need huvitatateks ning lausa idüllilisteks(tervitan seda sõna kasutades Joonas Hellermaad) vaatamisväärsusteks selles piirkonnas. Taksosõit umbes 1,5-2 tundi tundus täiesti mõistlik teha üks ühepäevane reis Kom kuningriigist Awing kuningriiki.  

Nii me mõtlesime. Reisiraamatus kirjeldatud kolm kilomeetrit suure tee juurest järveni oli tegelikult vähemalt viis. Järv oli kaunis, kuid kui aus olla, siis ei midagi erakordset, meele tegi mõruks see, et järve äärest lahkudes soovis “järvevalvur” meie käest veekogu vaatamise eest ligi 4500 franki(7 eurot) küsida. See raha jäi tal kahjuks saamata ning me suutsime end kuidagi sellest olukorrast välja keerutada. Mitte halva pärast, aga meil lihtsalt polnud väikseid kupüüre, millega usinat järvevalvurit toetada. Ehk oleks ma külastust rohkem nautinud päikese käes mõnuledes ning ujudes, aga siin piirkonnas on järved enamasti pühad kohad, kus elavad hinged ja ujumine seega keelatud. 

Tegemist oli ühega nendest rännakutest, kus teekond tähtsam kui sihtpunkt. Ühel hetkel tabasin end mõttelt, et  näen vist ühe väga vihmase ning jaheda jalutuskäigu ajal ära kõik rohelised värvid. Ja see oli tõesti üks lummavalt idülliline vaatepilt. 

Lake Awing

Ujumiskoht?

Porgandikasvatus

Suurele teele tagasi jõudes polnud kõige lihtsam tegu autot saada ning kilomeetrid meie jalge all aina kadusid. Bali külastamiseks oli juba liiga hilja ning külm oli kontide vahel nagunii, seega polnud mõtet lasta end sellest kurvastada. 

Napilt pimeduse eel jõudsin siiski koju, võtsin suurima hea meelega jalast sokid, mis märjad juba ennelõunast alates ning soojendasin pliidil jalavanni jaoks vett. Elekter on majast läinud, aga sellest hoolida pole mõtet, kuna olen juba ära harjunud.