Wednesday, August 28, 2013

55. päev

Uue aasta alguses. 

See oli umbes kella viie ajal pärastlõunal, kui istusime Yuriga Three Corners'il pingil vaatega kuulsale ristmikult ja taipasime, et seal on märkimisväärselt rohkem inimesi kui oleme harjunud nägema. Meenusid kohalike sõnad, et vihmaperiood ja puhkuste aeg hakkab läbi saama, õpilased tulevad kooli ning külaelanike arv võib isegi kahekordistuda. Õhus on tõesti midagi muud, tänaval on palju karaktereid, keda raske mitte märgata. Mitmed inimesed asutuvad kolmel nurgal peatunud autost välja ning tervitavad rõõmsal häälel teisi.

Ka minu jaoks vahetub aasta endiselt septembris, midagi pole (üli)kooli ajast muutunud. Endiselt tähendab september puhkuse lõppu ning asjalikuks hakkamise aega. Olen usinalt kirjutanud aine-ning töökavasid, päevad on eriti vihmased, mis õnneks toas olemist soosivad.
Ootan pikisilmi, et järgnevatel päevadel tagasi filmimise ja organisatsiooni tegemiste juurde asuda.

Üks lugu:

See võis olla ühel esimestest nädalatest, kui filmisime ühes orbude compound’is, kust pärast hommikusi toimetusi lapsed kitsast rada pidi kooli hakkasid minema. Filmisime ning kõndisime nendega kaasa ning ma jäin varahommiku uimasuses hetkeks mõtlema, et huvitav, kuidas nad seda teed talvel lumega kõnnivad. Muidugi naersin enda lolli mõtte üle aga jäin hetkeks ka analüüsima - miks? Järeldus: vihmaperiood Kamerunis on kahtlaselt sarnane keskmisele eesti suvele - päeval on soe, vahel isegi kuum, pärastlõunal on äike ja vihm ning öö on jahe. Ja kuna ma tunnen end siin kui eesti suves, siis tundub mulle loogiline, et järgmine aastaaeg on sügis ja siis talv...

Kohalikud ootavad vihmaperioodi lõppu kannatamatult, septembris korjatakse saak, ning mitmed inimesed ootavad, et normaalselt äri teha, oodatakse, et poleks enam külm ning ei ole lõputut pori ning tugevaid vihmahoogusid. Näiteks vihmaperioodil on mitmete toodete hinnad kõrgemad, kuna transport on kehvade teeolude tõttu raskendatud, kohati isegi võimatu. Tooted, mida imporditakse kaugemalt on praegu kallimad, inimesed liiguvad vähem, kuna taksod ning mootorrattad küsivad rohkem, seega liigub potensiaalseid kliente vähem jne. Pealegi ollakse ka siin puhkusel pigem kodust eemal, või siis pikemalt farmis tööl ning külast kaugemal.
Vihmaperioodi nauditakse üksnes roheluse, saagikuse ning värske õhu pärast. Kuivaperioodi kõige ebameeldivam osa pidi olema tolm ning vahel liigne kuumus. See osa Kamerunist jääb mul vist siiski varajase lahkumise tõttu nägemata.

Üks pilt argipäevast:

Olivia Ilusalong

No comments:

Post a Comment