41. päev

Mõnes mõttes on seletamatust halvast päevast/halvast kahest päevast välja tulek justkui uuesti alustamine. Madalseis, mille lõppedes on mul rohkem energiat kui varem.

 Meid külastab lisaks pisematele lastele iga päev Kingsley - 18-aastane ettevõtlik noormees, kes teenib raha rahvaüritustel maiustusi müües. Kavala trikina hoiab ta pesukorvi maiustustega meie majas(väidetavalt turvalisuse kaalutlustel), ning muidugi on meil vahel raske kiusatusele vastu panna ning leiame end õhtuti tee kõrvale küpsiseid igatsemas. Õnneks ei küsi ta väga kõrget hinda. Kingsley pakkus mulle haiguse puhul välja, et võin ükskõik mida Three Corners’ilt soovida ning ta toob mulle koju kätte ilma, et ma peaksin majast lahkuma.
Olen esimese nädala õhtust alates kuulnud erinevates kohtades küla peal üht armsat lugu, kus õrna häälega tütarlapsed laulsid “I’m sorry, please forgive me...”, hästi kaasahaarvav ning siiras viis. Mõtlesin, et täna kuluks see laul ära. Mul võttis kaks nädalat aega, et uurida välja, kes on esitaja, ning 41. päeval on lõpuks see laul minu arvutis. Palusin Kingsleyl minna seda otsima(kaasa andsin paberi sõnade ning rahaga) ning kümmekond minutit hiljem tõi ta mulle plaadi Nigeeria Soul muusika hittidega käesolevast aastast.

Lisaks sellele armsale loole oli sellel mitu üllatavat leidu - Malaariavastane laul ja näiteks kuulsa Gangnam Style’i aafrika trummidega versioon...


Mõned näited plaadilt ja mida on võimalik Youtube’ist kuulata(loodan, et on õiged lood, internetikiirus videode vaatamist ei soodusta):


Tähtis uudis: Raoul palus, et filmiksime temale lähinädalatel muusikavideo(lisaks mobiiliärile on ta kohalik räpistaar). Lisaks filmimisele esineme ka kaamera ees. It will be an experience!