40. päev

Acha

Täna on teine päev siinoleku ajast, mille tahaksin lihtsalt unustada. Vabatahtlike on siinoleku ajal tabanud kummalised haigushood, mis midagi tõsist endast ei kujuta, aga viivad paariks päevaks rivist välja. Sama juhtus ka minuga, muret pole vaja tunda:)

Lihtsalt pole minu päev.

Yuri jäi hommikupoolikul üksi filmima Rudec’i orbudeprojekti kõige vanemat liiget. 20-aastane Marcel sai kätte keevitaja paberid, ning otsib iga päev endale tööd, et kogemust saada ning hoolitseda oma kahe noorema venna eest(samuti Rudec’i orvud). 

Pärast ema surma kasvas Marcel üles tädi perekonnas, mida tabas aastate jooksul veel mitu traagilist sündmust, näiteks - noorem vend tappis kadedusest vanema, kuna viimane sai doktorikraadi, samal ajal kui nooremal vennal koolis kõige paremini ei läinud. Nüüd räägitakse, et pärast oma venna mürgitamist on tal peal needus - elab ta Belo lähedal, iga päev näeb teda tühja käruga Three Corners’il, kus ta inimestega suhelda üritab. Ta on minuga ka rääkinud, aga ma pole kahjuks ühestki sõnast aru saanud. 

Olen nüüdseks kuulnud juba mitmeid lugusid inimestest, kelle peale on pandud needus. See on pisut üllatav, kuna mulle on pigem räägitud, et traditsioonilist kom usku on siin vähe, inimesed käivad kirikus, ning nõidade ja vodoo maagiaga ei tegele. Ehk on see midagi, mis on vanadest uskumustest jäänud või üritatakse sellega selgitada mõnede inimeste hullumeelsust või lihtsalt kummalist käitumist. Või on siiski ikka needus, tuleb teemat edasi uurida.