Sunday, October 6, 2013

94. päev

Ühe jalutuskäigu lugu
Minu Kameruni lugu

Pärast jahutavat Fondong’i kose külastust ning mõnetunnist ootamist ja rõõmsat inimeste-vaatamist taksoparklas leiame lõpuks üksteist. Asume teele Nijnikom’ist Belosse. 












Jalutuskäigul jutustab Brown taaskord pikki tõsiseid, humoorikaid, müstilisi lugusid kom maailmast, üks uskumatum kui teine. Kom kuningriik on eriliste lugude maailm. Ei ole rääkimata - need on lood, mida saab elada kui nendesse pisutki usku on. 


Ütlen ausalt, et sel jalutuskäigul kipun nendest lugudest kohati väsima, siis jään teistest maha ning olen vaikusega.  Kordumatu rahu, nii sees kui väljas. 

Homne päev täis kohtumisi ja hüvastijätte. Inimesed küsivad siin tihti, kas mul on hea meel tagasi koju minna?
Ma ei tea, kas kolm kuud on piisav või mitte, aga see oli minu aeg siin ning seda ei saanud olla vähem ega rohkem. Selle teadmisega leppides unustan, et jah, tegelikult sooviksin jääda kauemaks...





Kokkuvõte tööst Rudec’i heaks. 


Rudec organisatsiooni hing on Joshua, kes 2006. aastal selle organisatsiooni kogukonna aitamiseks asutas. Kohe seadis ta üheks prioriteediks tuua Belo’sse kohale mitmeid vabatahtlikke, ning alates organisatsiooni algusaastatest on siin jäinud ca 40 abivalmis inimest üle maailma. Nende abiga on Joshua algatanud ning edukalt jätkanud mitmeid projekte. Tähtsaim nendest on orbude projekt, mille eemärgiks on toetada 56 lapse elu ja kooliõpinguid. Women’s empowerment projekti missiooniks on tõsta naiste ettevõtlikkust ning anda neile rohkem võimalusi oma peret toita/toetada. Samuti on aidanud Rudec kirjutada projekte, et toetada koolipinkide ostmist või veekraanide paigaldamist. Joshua töötab selle nimel, et edukalt jätkata kõiki tegevusi ning suureks unistuseks on ehitada Belo’sse vabatahtlike/külalistemaja. Rudec loodab ka järgmisel aastal saada Glen vabatahtlike - siis tegelevad noored ökoturismi arendusega, mille tulud läheksid Rudec’i heaks. 

Minu ja Yuri ülesandeks oli teha film Rudec’i tegevusest. Olen läbivalt blogis tööst rääkinud, aga ehk aitab ka üks kokkuvõte. 

Pärast kõikide Rudec’i projektidega kurssi viimist otsustasime keskenduda filmis orbude projektile ning teistest projektidest tegime lühiklipid, mida saab juba õige varsti vaadata Rudec’i kodulehel. Meie töö eesmärgiks on tõsta audiovisuaalseid vahendeid kasutades teadlikkust arengukoostööst Rudec’i (orbude projekti) näitel. Film ei ole valmis monteeritud, kuna siinsed tehnilised võimalused ei ole selleks piisavad.  Sõidan Saksamaale, et Yuriga koos film enne uut aastat valmis saada. 

Koostöö Joshuaga oli sujuv ja tegus. Meil oli palju iseseisvust ja loomingulist vabadust, mis meile sobis. 

Eks on igas organisatsioonis üks “aga”, ja see aga peitub siin inimressursi vähesuses. Rudec vajab rohkem panustajaid, et üks mees ei peaks päevad ööd ringi jooksma(okei, tal on mootorratas, aga ikkagi). Vabatahtlikud on siin alati väga lühikese aja, ning mitmeid projektid vajavad pikaajalisemat pühendumist. 



1 comment:

  1. Ootan põnevusega neid filme, et näha, kuivõrd samastuvad need minu senise, sinu kirjelduste najal tekkinud kujutluspildiga kogu olustikust.

    Kahju, et igapäevases Kameruni-päevikus nüüd leheküljed otsa said...

    ReplyDelete