Thursday, October 3, 2013

92. päev

Väikesed võidud ja kaotused
ehk nina nuusates lõpu poole...

Võit: Jõuan kokkulepitud kellaajal raadiostuudiosse. Uks on avatud ning mind tervitab sõbralik raadiomanager ning tehnik. Räägime natukene kõigest, aga mitte võtmetest. Kuulen hiljem manageri kurjustamas saatejuht Joan’iga. Paistab, et poliitika ja valimised küttis inimesed nii üles, et jahtumine võtab oodatust kauem aega. Filmime Joan’i raadiosaadet, mis tõi mind tagasi päeva, mil kohalikku raadiot esimest korda kuulsin. Tänane hommik tuletas meelde, et raadio on võimas meedium, kui seda ei kasutata üksnes Rihanna muusika mängimiseks ning meelelahutuslike uudiste ettelugemiseks. Selle kogukonna jaoks on Belo Community radio ainus infoallikas. Vastutus, mida saatejuht Joan kannab on suur. Küsin temalt pärast saate lõppu, kas kujutas ette, et sellist tööb tegema satub. Ta naerab pisut ja ütleb, et on alati tahtnud oma kogukonda arendada, ja kuigi ta raadios töötamisest ei unistanud, on ta oma tööga väga rahul. 

Võit: Torman pärast homse võtteplaani kokkupanemist tagasi korterisse. Kasutan aega riiete vahetamiseks ja nuuskamiseks, sest tervet maja on tabanud nohu, kurguvalu viirus ning ma jäin ka sellele vististi ette. Tuul on tugev, kahtlustan vihma ning tuiskan turule viimaseid kingioste tegema. Äkitselt aga tuul vaibub ning päike kütab halastamatult ka terve pärastlõuna. Brown, kes lubas aidata mul piprakastet teha nuriseb, et päike on tema jaoks liiga kuum. Ma tunnen, et ei saa lasta end sellest häirida ning tuiskan turul ringi kindlasti kauem kui oleksin endast oodanud. Järgmine nädal saan külma ja pimedust nautida küll...

(Shoppingu) Võit: 350 franki(50 eurosenti) maksvad saapad. 


Kaotus: Me ei jõua hoolimata tihedast hakkimisest piprakastet valmis.
Kaotus: Ei jõua teha intervjuusid meestega, et saaks kokku teise artikli materjali. 
Kaotus: Nohu
Kaotus: Ma pole leidnud kotti, millega kokkuostetud kraam koju tuua.
Kaotus: Kui ma Dorcas’e tädi poodi jõudsin oli ta juba banaanid ära müünud. Mõni teine päev. 


Ja üldse...Millal sai “mõnest teisest päevast” mul on kolm päeva jäänud?

Oeh. 
Natuke veel õnne... 

Lennukis saab magada küll. 

Ida viimane õhtu Belo's. 

Hommikune hüvastijätt



Pipramaania




No comments:

Post a Comment